IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

  Kuidas mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut? Copyleft on autoriõigus, mis kaitseb õiguste olemasolu, mitte nende eemaldamist. See tuleneb põhimõttest, et teised võivad autori tööd kopeerida, muuta ja levitada, tingimusel, et muudetud tööle kehtivad samad õigused.     Puuduv copyleft   Puuduva copyleftiga vabavara litsentsid on näiteks MIT, Apache, X11, BSD ja kuna edasikandumisklausel puudub siis nende litsentside puhul võib kaitstud tarkvara muuta ka äriliseks.   Nõrk copyleft   Nõrga copyleftiga kaitstud tarkvara võib kasutada enda tarkvara osana ilma, et tuleks avaldada loodud tarkvara lähtekood. Nõrk copyleft koosneb näiteks GNU, LGPL ja Mozilla Avalikust Litsentsist.   Tugev copyleft     Koosneb peamiselt GNU GPList ning on litsents, mida valitakse vaikimisi kui ei ole täpsustatud tüüp. Tugevad copylefti tingimused eeldavad, et kui mõni osa tarkvarast sisaldab osa minu koodist siis tuleb see tarkvara tervikuna levitada minu litsentsi alusel. Tugev copyleft

  Tutvustasin ennast hiljuti Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt kirjutatud raamatuga "The Case for Copyright Reform" ning seal on toodud välja mitu punkti seoses autoriõigusega ja kuidas seda paremaks muuta. Tooksin välja mõned mis jäid paremini silma ja tabasid mind. "Moral Rights Unchanged" Esimene punkt osutub ka kõige lihtsamaks punktiks: "Moraalsed Õigused Muutmata". Põhimõte seisneb selles, et keegi ei saa määrata ennast teiseks isikuks, et üritada kasu saada autoriõigusest. "Free Non-Commercial Sharing" Omal ajal sai vabalt alla-laadida erinevat meediat ja muusikat ja põletada neid vastavale seadmele ning jagada sõpradele või ise tarvitada. Tänapäeval on kõik see ikka võimalik (kuid ebapraktiline) vaid ühe kiiksuga: juriidilised tagajärjed. Punkti tingimus on, et taastada autoriõigused tema juurtele ja teha täiesti selgeks, et see ainult reguleeriks äriliste eesmärkidega meedia kopeerimist.  "Free Sampling"  Parema

    Iga isik kes on mingil määral õppinud koolis, olgu see kutsekoolis või ülikoolis, IT-d on mingil määral ka kokkupuutunud Virginia Shea neti etiketti reegliteraamatuga "Netiquette".  Raamat räägib Shea poolt määratud kümnest põhireeglist Internetis mõitslikult käitumiseks ja tooksin välja mõne reegli millega mul endal on olnud varasemalt kogemusi. "Rule 1: Remember the human." Reegli põhimõte on, et tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nad sulle teeksid. Internetis on ennast väga kerge ära kaotada ja unustada, et meie sõnad kannavad raskust ning seetõttu juhtub tihti nii, et keegi saab vaimselt viga kellegi teise ütluse tõttu. Olgu see kogemata või meelega tehtud kultuurne solvang või tänapäeval rohkem esile ilmunud transsooliste asesõnade väärkasutamine, neid põhjuseid on igatahes ligi lõpmatu summa. Enda kogemusest olen too reegli puhul olnud ise väärkohltemise algataja. Olles osa suuremast ja ka üpriski kurikuulsast generatsioonist "Gen Z" on noore