Iga isik kes on mingil määral õppinud koolis, olgu see kutsekoolis või ülikoolis, IT-d on mingil määral ka kokkupuutunud Virginia Shea neti etiketti reegliteraamatuga "Netiquette". Raamat räägib Shea poolt määratud kümnest põhireeglist Internetis mõitslikult käitumiseks ja tooksin välja mõne reegli millega mul endal on olnud varasemalt kogemusi.
"Rule 1: Remember the human." Reegli põhimõte on, et tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nad sulle teeksid. Internetis on ennast väga kerge ära kaotada ja unustada, et meie sõnad kannavad raskust ning seetõttu juhtub tihti nii, et keegi saab vaimselt viga kellegi teise ütluse tõttu. Olgu see kogemata või meelega tehtud kultuurne solvang või tänapäeval rohkem esile ilmunud transsooliste asesõnade väärkasutamine, neid põhjuseid on igatahes ligi lõpmatu summa. Enda kogemusest olen too reegli puhul olnud ise väärkohltemise algataja. Olles osa suuremast ja ka üpriski kurikuulsast generatsioonist "Gen Z" on noorest east saadik internet väga suurt rolli mänginud ja kuna seda neti aega väga ei reguleeritud nägin ma seda kui kohana kus kõik oli lubatud.
Kogemustest ligemalt rääkides ei olnud minu poolt alustatud vaidlused ja argumendid kunagi väga halvameelega tehtud, pigem tulenes kõik sellest, et väga ei tajunud kuidas inimesed teistpool ekraani seda infot vastu võtavad ja reageerivad. Lisa sinna juurde ka üleliigselt suur sarkasmi meel ja sul on retsept tõelise anarhia jaoks. Suurem osa ajast ei tekitanud need argumendid kummalgile poole halba, halvimal juhul jättis lihtsalt hapu maitse suhu, kuid olid ka korrad kus inimesed said valesti aru ja olid nähtavalt häiritud selle poolt. Ega ma ise ka uhke nende tegude üle pole aga vähemalt need teenisid end ära kui õppetunnina. Loo moraal on, et ära ole värdjas ja võib ka juhtuda, et teised teevad sama.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar