Otse põhisisu juurde

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (ITSPEA - 12.)

 Usability ehk kasutatavus on mõiste, mis kirjeldab kasutamismugavust. Kõige mõjukamalt kehtib see mõiste veebilehtede kohta, kuna inimeste peamine tegevus internetiga ühendatud seadmetes ongi enamasti veebi surfamine, kuid mida paljud tähele ei pane on, et kui suurt rolli mängib kasutatavus igapäevaelus.

Kasutatavus jaguneb peamiselt viite kategooriasse: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Isiklikult pean kõige tähtsamaks veebilehe juures tõhusus ja rahulolu. Hindan kõrgelt veebilehti mida pärast pikka aega kasutamist saan lehitseda usinalt, kiirelt ja täpselt ilma mingisuguse luksatuseta. Tooksin välja ka veebilehe näidet hea ja halva kohta.

Halb näide võitleb kahe lehekülje üle, eKyla (TTÜ Majutus) ja diskmat (diskreetse matemaatika kursus) veebilehed. Mõlemad lehed on nagu peaagu vastandid üksteisest, kuid see pole hea asi. Diskmati leht on plahvatus informatsiooni ja ikoone mille ainukene eesmärk tundub olevat sinu lehitsemist takistada. Teisel lehel eKylal pole üldse midagi sellist, nimelt see on täiesti ikoonidest ja abistavatest piltidest puudulik, mis teeb sellel lehel ära eksimise väga kergeks. 

Heaks näiteks tuleb vastu hoopis sotsiaalmeedia Twitter. Isiklikult arvan, et see on kõige õpitavam ja meeldejäävam sotsiaalmeedia lehtedest. Suur osa twitteri ergonoomiast on ikoonide lihtsus ja arusaadavus. Miks peaksid kõik funktsioonid olema erinevate lahtrite ja valikute vahel peidus, kui need saaksid lihtsalt olla kõik kodulehel kergelt mõistetavate ikoonidena.

Allikad:

https://diskmat.ee/

https://e-kyla.campusttu.ee/

https://twitter.com/

https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus Meedia...? (ITSPEA - 3.)

Traditsiooniline meedia, kuid vahest ka tundud kui massimeediana, on mõiste mis hõlmab meediakanaleid (TV, raadio, film, CD ja DVD, füüsiline reklaamindus), kuid samuti ka trükikirjandust, internetti ja seal pakutavaid teenuseid. Meedia on läbi aegade olnud pidevalt tähtis tööriist masside otsuste ja tunnete mõjutamiseks. Seetõttu on ka meedia meie eludes niivõrd tähtsamaks ka saanud, et oleks raske ette kujutada elu ilma televisiooni, e-posti, veebi - ja uudistelehtedeta.  Traditsiooniline meedia on tuntud läbi aegade kui kodaniku sõbrana, tuues valgust kahjulikule poliitikale, olles peaaegu, nagu üks meist. Seetõttu on vahest nähtud meediat kui neljandaks lisa võimuks demokraatia kolme võimu juures. Kuid tulles uus sajand ja uus ebausk hakkas publiku arvamus kõikuma teise suunda. Nimelt on traditsiooniline meedia nüüd suurelt kontrolli all ahnete ettevõtete poolt kes pigem kasutaksid ja rõhuksid inimesi selle asemel, et neid kaitsta võimude poolt kes on nendest kõrgemal. Kõik see...
Postita kommentaar
Lisateave

Netiquette: mõistlik käitumine veebis (ITSPEA - 5.)

    Iga isik kes on mingil määral õppinud koolis, olgu see kutsekoolis või ülikoolis, IT-d on mingil määral ka kokkupuutunud Virginia Shea neti etiketti reegliteraamatuga "Netiquette".  Raamat räägib Shea poolt määratud kümnest põhireeglist Internetis mõitslikult käitumiseks ja tooksin välja mõne reegli millega mul endal on olnud varasemalt kogemusi. "Rule 1: Remember the human." Reegli põhimõte on, et tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nad sulle teeksid. Internetis on ennast väga kerge ära kaotada ja unustada, et meie sõnad kannavad raskust ning seetõttu juhtub tihti nii, et keegi saab vaimselt viga kellegi teise ütluse tõttu. Olgu see kogemata või meelega tehtud kultuurne solvang või tänapäeval rohkem esile ilmunud transsooliste asesõnade väärkasutamine, neid põhjuseid on igatahes ligi lõpmatu summa. Enda kogemusest olen too reegli puhul olnud ise väärkohltemise algataja. Olles osa suuremast ja ka üpriski kurikuulsast generatsioonist "Gen Z" on noore...
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna Arengukava Visioon 2020 (ITSPEA - 4.)

  Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma. * Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid ...
Postita kommentaar
Lisateave