Otse põhisisu juurde

Postitused

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (ITSPEA - 12.)

  Usability ehk kasutatavus on mõiste, mis kirjeldab kasutamismugavust. Kõige mõjukamalt kehtib see mõiste veebilehtede kohta, kuna inimeste peamine tegevus internetiga ühendatud seadmetes ongi enamasti veebi surfamine, kuid mida paljud tähele ei pane on, et kui suurt rolli mängib kasutatavus igapäevaelus. Kasutatavus jaguneb peamiselt viite kategooriasse: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Isiklikult pean kõige tähtsamaks veebilehe juures tõhusus ja rahulolu. Hindan kõrgelt veebilehti mida pärast pikka aega kasutamist saan lehitseda usinalt, kiirelt ja täpselt ilma mingisuguse luksatuseta. Tooksin välja ka veebilehe näidet hea ja halva kohta. Halb näide võitleb kahe lehekülje üle, eKyla (TTÜ Majutus) ja diskmat (diskreetse matemaatika kursus) veebilehed. Mõlemad lehed on nagu peaagu vastandid üksteisest, kuid see pole hea asi. Diskmati leht on plahvatus informatsiooni ja ikoone mille ainukene eesmärk tundub olevat sinu lehitsemist takistada. Teisel lehel eKy
Hiljutised postitused

Tarkvara ja ärimudelid (ITSPEA - 11.)

  Selle nädala ülesandeks saime analüüsida erinevaid arendus kui ka ärimudeleid ning tuua välja mõni projekt mis on nendega seotud. Mõlema näite jaoks otsustasin valida Spotify, kuna see on rakendus millega puutun väga tihedalt kokku ja tundus nagu parim valik.  Spotify ärimudeliks on tänapäeval väga populaarseks saanud freemium ärimudel mis kirjeldab, et rakendus võimaldab täiesti tasuta kasutamist kuid limiteeritud funktsioonidega (kindel summa lauluvahetusi, reklaamid jne...) ning kui kasutaja soovib rohkem saada sellest rakendusest peavad nad tellima sellele. Õnneks on tänapäeval kapitalistlikus ühiskonnas rahakulutus valikuid iga inimese jaoks ning spotify pakub igasuguseid kuulisi/aastalisi plaane. Tihti on küll nii, et tasuta versioonist ei piisa ja see ongi terve põhimõte, et lasta kasutajatel maitsta kuid mitte süüa. Minu arust on see üldiselt väga hea mudel kuna see annab tunde tootest enne kui selle eest maksma hakkad. Arendusmudeliks kasutas Spotify Scrum meetodit ehk mud

IT juhtimine ja riskihaldus (ITSPEA - 9.)

  Juhtimine on tihtipeale nähtud kui ainukese protsessina mingi projekti või tööülesande juures ja kõik muud väiksemad tööd (ehk köik leiboristlikud aspektid) lükatakse neile kes ei vääri mainimist, kuid see on teema mõne teise päeva jaoks. Juhid tihti ikka väärivad oma mainet ja läbi ajaloo on välja kujunenud erinevaid tüüpe juhte ning inimesi keda nende tüüpidega kõige rohkem seostatakse. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks.   Üks tähtsamaid rolle millega saab juhti kirjeldada on kindlasti arengumootor ehk inglise keeles change agent. Juhid kellele see tunnus rakendub on läbi ajaloo olnud need, kes kõige suuremaid muutusi toovad. Parimad näited oleksid kindlasti Steve Jobs ja Bill Gates. Sisuliselt teevad nad kõike, et realiseerida oma unistus või visioon, sõltumata haridusest või muudest takistustest. Selliseid juhte on IT ajaloos küll väga palju, tooksin välja rohkem endise Microsofti kaasasutaja kohta, Bill Gates. Microsoft loodi Gatesi ja tema partneri Paul Alleni

Litsentsid ja autoriõigus (ITSPEA - 7.)

  Kuidas mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut? Copyleft on autoriõigus, mis kaitseb õiguste olemasolu, mitte nende eemaldamist. See tuleneb põhimõttest, et teised võivad autori tööd kopeerida, muuta ja levitada, tingimusel, et muudetud tööle kehtivad samad õigused.     Puuduv copyleft   Puuduva copyleftiga vabavara litsentsid on näiteks MIT, Apache, X11, BSD ja kuna edasikandumisklausel puudub siis nende litsentside puhul võib kaitstud tarkvara muuta ka äriliseks.   Nõrk copyleft   Nõrga copyleftiga kaitstud tarkvara võib kasutada enda tarkvara osana ilma, et tuleks avaldada loodud tarkvara lähtekood. Nõrk copyleft koosneb näiteks GNU, LGPL ja Mozilla Avalikust Litsentsist.   Tugev copyleft     Koosneb peamiselt GNU GPList ning on litsents, mida valitakse vaikimisi kui ei ole täpsustatud tüüp. Tugevad copylefti tingimused eeldavad, et kui mõni osa tarkvarast sisaldab osa minu koodist siis tuleb see tarkvara tervikuna levitada minu litsentsi alusel. Tugev copyleft

Intellektuaalomand ehk katkine süsteem (ITSPEA - 6.)

  Tutvustasin ennast hiljuti Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt kirjutatud raamatuga "The Case for Copyright Reform" ning seal on toodud välja mitu punkti seoses autoriõigusega ja kuidas seda paremaks muuta. Tooksin välja mõned mis jäid paremini silma ja tabasid mind. "Moral Rights Unchanged" Esimene punkt osutub ka kõige lihtsamaks punktiks: "Moraalsed Õigused Muutmata". Põhimõte seisneb selles, et keegi ei saa määrata ennast teiseks isikuks, et üritada kasu saada autoriõigusest. "Free Non-Commercial Sharing" Omal ajal sai vabalt alla-laadida erinevat meediat ja muusikat ja põletada neid vastavale seadmele ning jagada sõpradele või ise tarvitada. Tänapäeval on kõik see ikka võimalik (kuid ebapraktiline) vaid ühe kiiksuga: juriidilised tagajärjed. Punkti tingimus on, et taastada autoriõigused tema juurtele ja teha täiesti selgeks, et see ainult reguleeriks äriliste eesmärkidega meedia kopeerimist.  "Free Sampling"  Parema

Netiquette: mõistlik käitumine veebis (ITSPEA - 5.)

    Iga isik kes on mingil määral õppinud koolis, olgu see kutsekoolis või ülikoolis, IT-d on mingil määral ka kokkupuutunud Virginia Shea neti etiketti reegliteraamatuga "Netiquette".  Raamat räägib Shea poolt määratud kümnest põhireeglist Internetis mõitslikult käitumiseks ja tooksin välja mõne reegli millega mul endal on olnud varasemalt kogemusi. "Rule 1: Remember the human." Reegli põhimõte on, et tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nad sulle teeksid. Internetis on ennast väga kerge ära kaotada ja unustada, et meie sõnad kannavad raskust ning seetõttu juhtub tihti nii, et keegi saab vaimselt viga kellegi teise ütluse tõttu. Olgu see kogemata või meelega tehtud kultuurne solvang või tänapäeval rohkem esile ilmunud transsooliste asesõnade väärkasutamine, neid põhjuseid on igatahes ligi lõpmatu summa. Enda kogemusest olen too reegli puhul olnud ise väärkohltemise algataja. Olles osa suuremast ja ka üpriski kurikuulsast generatsioonist "Gen Z" on noore

Infoühiskonna Arengukava Visioon 2020 (ITSPEA - 4.)

  Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma. * Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid andm