Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma.
* Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.
Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid andmeid (va. pereliikmed jne...). Kõik pangateenused on samuti ka netis, alles paar nädalat tagasi tellisin uue pangakaardi ilma isegi enda toast välja astumata.
* IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT-sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti.
See paragrahv jäi silma kui punktina mida ei ole väga realiseeritud veel. Vaadates kuidas Covid-19 meie tööturgu laastanud on pole mingi ime, et me seda numbrit veel saavutanud pole, kuid me oleme üpriski ligidal sellele, eriti rõhutades seda, et Covid-19 tõttu on rohkem ja rohkem võimalusi töötada enda kodust.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar