Otse põhisisu juurde

Intellektuaalomand ehk katkine süsteem (ITSPEA - 6.)

 Copyright reform (archived) - European Bureau of Library Information and Documentation Associations (EBLIDA)

Tutvustasin ennast hiljuti Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt kirjutatud raamatuga "The Case for Copyright Reform" ning seal on toodud välja mitu punkti seoses autoriõigusega ja kuidas seda paremaks muuta. Tooksin välja mõned mis jäid paremini silma ja tabasid mind.

  • "Moral Rights Unchanged"

Esimene punkt osutub ka kõige lihtsamaks punktiks: "Moraalsed Õigused Muutmata". Põhimõte seisneb selles, et keegi ei saa määrata ennast teiseks isikuks, et üritada kasu saada autoriõigusest.

  • "Free Non-Commercial Sharing"

Omal ajal sai vabalt alla-laadida erinevat meediat ja muusikat ja põletada neid vastavale seadmele ning jagada sõpradele või ise tarvitada. Tänapäeval on kõik see ikka võimalik (kuid ebapraktiline) vaid ühe kiiksuga: juriidilised tagajärjed. Punkti tingimus on, et taastada autoriõigused tema juurtele ja teha täiesti selgeks, et see ainult reguleeriks äriliste eesmärkidega meedia kopeerimist. 

  • "Free Sampling" 

Parema sõna puudumisel, "Sämplimine", on kellegi teise intellektuaalseomandi või töö kasutamine väikestes kogudes, et eksperimenteerida või arendada enda tööd. See on punkt mis praktiliselt hoiab muusikatööstust veel vee peal. Kedagi üllatamata, Autoriõiguse seadused teevad seda tööd muusikute, filmiloojate ja muude kunstnike jaoks aina raskemaks. Pakutud lahendus on kuid üpris lihtne. Nimelt soovivad nad kehtestada selged erandid ja piirangud mis lubab igal meedia tükil omada samu tsiteerimisseadusi kui tekst.
 
Allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus Meedia...? (ITSPEA - 3.)

Traditsiooniline meedia, kuid vahest ka tundud kui massimeediana, on mõiste mis hõlmab meediakanaleid (TV, raadio, film, CD ja DVD, füüsiline reklaamindus), kuid samuti ka trükikirjandust, internetti ja seal pakutavaid teenuseid. Meedia on läbi aegade olnud pidevalt tähtis tööriist masside otsuste ja tunnete mõjutamiseks. Seetõttu on ka meedia meie eludes niivõrd tähtsamaks ka saanud, et oleks raske ette kujutada elu ilma televisiooni, e-posti, veebi - ja uudistelehtedeta.  Traditsiooniline meedia on tuntud läbi aegade kui kodaniku sõbrana, tuues valgust kahjulikule poliitikale, olles peaaegu, nagu üks meist. Seetõttu on vahest nähtud meediat kui neljandaks lisa võimuks demokraatia kolme võimu juures. Kuid tulles uus sajand ja uus ebausk hakkas publiku arvamus kõikuma teise suunda. Nimelt on traditsiooniline meedia nüüd suurelt kontrolli all ahnete ettevõtete poolt kes pigem kasutaksid ja rõhuksid inimesi selle asemel, et neid kaitsta võimude poolt kes on nendest kõrgemal. Kõik see...
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (ITSPEA - 12.)

  Usability ehk kasutatavus on mõiste, mis kirjeldab kasutamismugavust. Kõige mõjukamalt kehtib see mõiste veebilehtede kohta, kuna inimeste peamine tegevus internetiga ühendatud seadmetes ongi enamasti veebi surfamine, kuid mida paljud tähele ei pane on, et kui suurt rolli mängib kasutatavus igapäevaelus. Kasutatavus jaguneb peamiselt viite kategooriasse: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Isiklikult pean kõige tähtsamaks veebilehe juures tõhusus ja rahulolu. Hindan kõrgelt veebilehti mida pärast pikka aega kasutamist saan lehitseda usinalt, kiirelt ja täpselt ilma mingisuguse luksatuseta. Tooksin välja ka veebilehe näidet hea ja halva kohta. Halb näide võitleb kahe lehekülje üle, eKyla (TTÜ Majutus) ja diskmat (diskreetse matemaatika kursus) veebilehed. Mõlemad lehed on nagu peaagu vastandid üksteisest, kuid see pole hea asi. Diskmati leht on plahvatus informatsiooni ja ikoone mille ainukene eesmärk tundub olevat sinu lehitsemist takistada. Teisel lehel...
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna Arengukava Visioon 2020 (ITSPEA - 4.)

  Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma. * Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid ...
Postita kommentaar
Lisateave