IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

  Usability ehk kasutatavus on mõiste, mis kirjeldab kasutamismugavust. Kõige mõjukamalt kehtib see mõiste veebilehtede kohta, kuna inimeste peamine tegevus internetiga ühendatud seadmetes ongi enamasti veebi surfamine, kuid mida paljud tähele ei pane on, et kui suurt rolli mängib kasutatavus igapäevaelus. Kasutatavus jaguneb peamiselt viite kategooriasse: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Isiklikult pean kõige tähtsamaks veebilehe juures tõhusus ja rahulolu. Hindan kõrgelt veebilehti mida pärast pikka aega kasutamist saan lehitseda usinalt, kiirelt ja täpselt ilma mingisuguse luksatuseta. Tooksin välja ka veebilehe näidet hea ja halva kohta. Halb näide võitleb kahe lehekülje üle, eKyla (TTÜ Majutus) ja diskmat (diskreetse matemaatika kursus) veebilehed. Mõlemad lehed on nagu peaagu vastandid üksteisest, kuid see pole hea asi. Diskmati leht on plahvatus informatsiooni ja ikoone mille ainukene eesmärk tundub olevat sinu lehitsemist takistada. Teisel lehel eKy

  Selle nädala ülesandeks saime analüüsida erinevaid arendus kui ka ärimudeleid ning tuua välja mõni projekt mis on nendega seotud. Mõlema näite jaoks otsustasin valida Spotify, kuna see on rakendus millega puutun väga tihedalt kokku ja tundus nagu parim valik.  Spotify ärimudeliks on tänapäeval väga populaarseks saanud freemium ärimudel mis kirjeldab, et rakendus võimaldab täiesti tasuta kasutamist kuid limiteeritud funktsioonidega (kindel summa lauluvahetusi, reklaamid jne...) ning kui kasutaja soovib rohkem saada sellest rakendusest peavad nad tellima sellele. Õnneks on tänapäeval kapitalistlikus ühiskonnas rahakulutus valikuid iga inimese jaoks ning spotify pakub igasuguseid kuulisi/aastalisi plaane. Tihti on küll nii, et tasuta versioonist ei piisa ja see ongi terve põhimõte, et lasta kasutajatel maitsta kuid mitte süüa. Minu arust on see üldiselt väga hea mudel kuna see annab tunde tootest enne kui selle eest maksma hakkad. Arendusmudeliks kasutas Spotify Scrum meetodit ehk mud

  Juhtimine on tihtipeale nähtud kui ainukese protsessina mingi projekti või tööülesande juures ja kõik muud väiksemad tööd (ehk köik leiboristlikud aspektid) lükatakse neile kes ei vääri mainimist, kuid see on teema mõne teise päeva jaoks. Juhid tihti ikka väärivad oma mainet ja läbi ajaloo on välja kujunenud erinevaid tüüpe juhte ning inimesi keda nende tüüpidega kõige rohkem seostatakse. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks.   Üks tähtsamaid rolle millega saab juhti kirjeldada on kindlasti arengumootor ehk inglise keeles change agent. Juhid kellele see tunnus rakendub on läbi ajaloo olnud need, kes kõige suuremaid muutusi toovad. Parimad näited oleksid kindlasti Steve Jobs ja Bill Gates. Sisuliselt teevad nad kõike, et realiseerida oma unistus või visioon, sõltumata haridusest või muudest takistustest. Selliseid juhte on IT ajaloos küll väga palju, tooksin välja rohkem endise Microsofti kaasasutaja kohta, Bill Gates. Microsoft loodi Gatesi ja tema partneri Paul Alleni