Otse põhisisu juurde

IT juhtimine ja riskihaldus (ITSPEA - 9.)

 Juhtimine on tihtipeale nähtud kui ainukese protsessina mingi projekti või tööülesande juures ja kõik muud väiksemad tööd (ehk köik leiboristlikud aspektid) lükatakse neile kes ei vääri mainimist, kuid see on teema mõne teise päeva jaoks. Juhid tihti ikka väärivad oma mainet ja läbi ajaloo on välja kujunenud erinevaid tüüpe juhte ning inimesi keda nende tüüpidega kõige rohkem seostatakse. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks.

 Microsoft co-founders Bill Gates and Paul Allen met in high school

Üks tähtsamaid rolle millega saab juhti kirjeldada on kindlasti arengumootor ehk inglise keeles change agent. Juhid kellele see tunnus rakendub on läbi ajaloo olnud need, kes kõige suuremaid muutusi toovad. Parimad näited oleksid kindlasti Steve Jobs ja Bill Gates. Sisuliselt teevad nad kõike, et realiseerida oma unistus või visioon, sõltumata haridusest või muudest takistustest. Selliseid juhte on IT ajaloos küll väga palju, tooksin välja rohkem endise Microsofti kaasasutaja kohta, Bill Gates. Microsoft loodi Gatesi ja tema partneri Paul Alleni poolt aastal 1975 ja nad revolutsioneerisid arvuti tööstuse igaveseks. Gates ja Allen uskusid, et personaalne arvuti võib tulevikus olla tähtis tööriist igas kodus ja see kõik maksis ära 1990. kui nad avaldasid Windows 3.0.

Markus Villig valiti Forbes'i alla 30 aastaste mõjukate listi - ITuudised 

Viimasena tooksin välja mehe keda kindlasti teavad kõik kes vähegi Eesti IT turgu on jälginud viimastel aastatel. See on loomulikult üks ja ainus Markus Villig, tegevdirektor ja kaasasutaja Boltis. Villig juba teadis 12 aastaselt, et tahtis alustada enda IT firma ja pärast ülikoolist väljalangemist 19 aastasena nähes Taxify edukust on ta jõudnud miljardi-eurose äri tegevdirektoriks. Kõik see enese ja sihi-kindlus teeks tema liidritüübiks kindlasti juht ehk leader.

Allikad: 

https://www.grin.com/document/150603

https://www.cnbc.com/2019/10/21/how-bolt-ceo-markus-villig-became-europes-youngest-unicorn-founder.html

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_9:_IT_juhtimine_ja_riskihaldus


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus Meedia...? (ITSPEA - 3.)

Traditsiooniline meedia, kuid vahest ka tundud kui massimeediana, on mõiste mis hõlmab meediakanaleid (TV, raadio, film, CD ja DVD, füüsiline reklaamindus), kuid samuti ka trükikirjandust, internetti ja seal pakutavaid teenuseid. Meedia on läbi aegade olnud pidevalt tähtis tööriist masside otsuste ja tunnete mõjutamiseks. Seetõttu on ka meedia meie eludes niivõrd tähtsamaks ka saanud, et oleks raske ette kujutada elu ilma televisiooni, e-posti, veebi - ja uudistelehtedeta.  Traditsiooniline meedia on tuntud läbi aegade kui kodaniku sõbrana, tuues valgust kahjulikule poliitikale, olles peaaegu, nagu üks meist. Seetõttu on vahest nähtud meediat kui neljandaks lisa võimuks demokraatia kolme võimu juures. Kuid tulles uus sajand ja uus ebausk hakkas publiku arvamus kõikuma teise suunda. Nimelt on traditsiooniline meedia nüüd suurelt kontrolli all ahnete ettevõtete poolt kes pigem kasutaksid ja rõhuksid inimesi selle asemel, et neid kaitsta võimude poolt kes on nendest kõrgemal. Kõik see...
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (ITSPEA - 12.)

  Usability ehk kasutatavus on mõiste, mis kirjeldab kasutamismugavust. Kõige mõjukamalt kehtib see mõiste veebilehtede kohta, kuna inimeste peamine tegevus internetiga ühendatud seadmetes ongi enamasti veebi surfamine, kuid mida paljud tähele ei pane on, et kui suurt rolli mängib kasutatavus igapäevaelus. Kasutatavus jaguneb peamiselt viite kategooriasse: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Isiklikult pean kõige tähtsamaks veebilehe juures tõhusus ja rahulolu. Hindan kõrgelt veebilehti mida pärast pikka aega kasutamist saan lehitseda usinalt, kiirelt ja täpselt ilma mingisuguse luksatuseta. Tooksin välja ka veebilehe näidet hea ja halva kohta. Halb näide võitleb kahe lehekülje üle, eKyla (TTÜ Majutus) ja diskmat (diskreetse matemaatika kursus) veebilehed. Mõlemad lehed on nagu peaagu vastandid üksteisest, kuid see pole hea asi. Diskmati leht on plahvatus informatsiooni ja ikoone mille ainukene eesmärk tundub olevat sinu lehitsemist takistada. Teisel lehel...
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna Arengukava Visioon 2020 (ITSPEA - 4.)

  Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma. * Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid ...
Postita kommentaar
Lisateave