Otse põhisisu juurde

Tarkvara ja ärimudelid (ITSPEA - 11.)

  1,030 Business Model Stock Photos, Pictures & Royalty-Free Images - iStock

Selle nädala ülesandeks saime analüüsida erinevaid arendus kui ka ärimudeleid ning tuua välja mõni projekt mis on nendega seotud. Mõlema näite jaoks otsustasin valida Spotify, kuna see on rakendus millega puutun väga tihedalt kokku ja tundus nagu parim valik.

 Spotify ärimudeliks on tänapäeval väga populaarseks saanud freemium ärimudel mis kirjeldab, et rakendus võimaldab täiesti tasuta kasutamist kuid limiteeritud funktsioonidega (kindel summa lauluvahetusi, reklaamid jne...) ning kui kasutaja soovib rohkem saada sellest rakendusest peavad nad tellima sellele. Õnneks on tänapäeval kapitalistlikus ühiskonnas rahakulutus valikuid iga inimese jaoks ning spotify pakub igasuguseid kuulisi/aastalisi plaane. Tihti on küll nii, et tasuta versioonist ei piisa ja see ongi terve põhimõte, et lasta kasutajatel maitsta kuid mitte süüa. Minu arust on see üldiselt väga hea mudel kuna see annab tunde tootest enne kui selle eest maksma hakkad.

Arendusmudeliks kasutas Spotify Scrum meetodit ehk mudel mis rõhutab rohkem koostööd, vastutust ja korduvaid edusamme täpselt määratletud eesmärgi suunas. Läbi Spotify algse arenduse tänapäevani, dokumenteerimise ja selle jagamise on välja arenenud ka Spotify mudel, mis kirjeldab inimeste poolt juhitud autonoomset lähenemist agiilsuse skaleerimiseks, rõhutades kultuuri ja võrgustiku tähtsust. 

Allikad:

  1. https://www.atlassian.com/agile/agile-at-scale/spotify
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development
  3. https://www.strategyzer.com/business-model-examples/spotify-business-model

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus Meedia...? (ITSPEA - 3.)

Traditsiooniline meedia, kuid vahest ka tundud kui massimeediana, on mõiste mis hõlmab meediakanaleid (TV, raadio, film, CD ja DVD, füüsiline reklaamindus), kuid samuti ka trükikirjandust, internetti ja seal pakutavaid teenuseid. Meedia on läbi aegade olnud pidevalt tähtis tööriist masside otsuste ja tunnete mõjutamiseks. Seetõttu on ka meedia meie eludes niivõrd tähtsamaks ka saanud, et oleks raske ette kujutada elu ilma televisiooni, e-posti, veebi - ja uudistelehtedeta.  Traditsiooniline meedia on tuntud läbi aegade kui kodaniku sõbrana, tuues valgust kahjulikule poliitikale, olles peaaegu, nagu üks meist. Seetõttu on vahest nähtud meediat kui neljandaks lisa võimuks demokraatia kolme võimu juures. Kuid tulles uus sajand ja uus ebausk hakkas publiku arvamus kõikuma teise suunda. Nimelt on traditsiooniline meedia nüüd suurelt kontrolli all ahnete ettevõtete poolt kes pigem kasutaksid ja rõhuksid inimesi selle asemel, et neid kaitsta võimude poolt kes on nendest kõrgemal. Kõik see lei

IT juhtimine ja riskihaldus (ITSPEA - 9.)

  Juhtimine on tihtipeale nähtud kui ainukese protsessina mingi projekti või tööülesande juures ja kõik muud väiksemad tööd (ehk köik leiboristlikud aspektid) lükatakse neile kes ei vääri mainimist, kuid see on teema mõne teise päeva jaoks. Juhid tihti ikka väärivad oma mainet ja läbi ajaloo on välja kujunenud erinevaid tüüpe juhte ning inimesi keda nende tüüpidega kõige rohkem seostatakse. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks.   Üks tähtsamaid rolle millega saab juhti kirjeldada on kindlasti arengumootor ehk inglise keeles change agent. Juhid kellele see tunnus rakendub on läbi ajaloo olnud need, kes kõige suuremaid muutusi toovad. Parimad näited oleksid kindlasti Steve Jobs ja Bill Gates. Sisuliselt teevad nad kõike, et realiseerida oma unistus või visioon, sõltumata haridusest või muudest takistustest. Selliseid juhte on IT ajaloos küll väga palju, tooksin välja rohkem endise Microsofti kaasasutaja kohta, Bill Gates. Microsoft loodi Gatesi ja tema partneri Paul Alleni

Intellektuaalomand ehk katkine süsteem (ITSPEA - 6.)

  Tutvustasin ennast hiljuti Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt kirjutatud raamatuga "The Case for Copyright Reform" ning seal on toodud välja mitu punkti seoses autoriõigusega ja kuidas seda paremaks muuta. Tooksin välja mõned mis jäid paremini silma ja tabasid mind. "Moral Rights Unchanged" Esimene punkt osutub ka kõige lihtsamaks punktiks: "Moraalsed Õigused Muutmata". Põhimõte seisneb selles, et keegi ei saa määrata ennast teiseks isikuks, et üritada kasu saada autoriõigusest. "Free Non-Commercial Sharing" Omal ajal sai vabalt alla-laadida erinevat meediat ja muusikat ja põletada neid vastavale seadmele ning jagada sõpradele või ise tarvitada. Tänapäeval on kõik see ikka võimalik (kuid ebapraktiline) vaid ühe kiiksuga: juriidilised tagajärjed. Punkti tingimus on, et taastada autoriõigused tema juurtele ja teha täiesti selgeks, et see ainult reguleeriks äriliste eesmärkidega meedia kopeerimist.  "Free Sampling"  Parema