Otse põhisisu juurde

Tarkvara ja ärimudelid (ITSPEA - 11.)

  1,030 Business Model Stock Photos, Pictures & Royalty-Free Images - iStock

Selle nädala ülesandeks saime analüüsida erinevaid arendus kui ka ärimudeleid ning tuua välja mõni projekt mis on nendega seotud. Mõlema näite jaoks otsustasin valida Spotify, kuna see on rakendus millega puutun väga tihedalt kokku ja tundus nagu parim valik.

 Spotify ärimudeliks on tänapäeval väga populaarseks saanud freemium ärimudel mis kirjeldab, et rakendus võimaldab täiesti tasuta kasutamist kuid limiteeritud funktsioonidega (kindel summa lauluvahetusi, reklaamid jne...) ning kui kasutaja soovib rohkem saada sellest rakendusest peavad nad tellima sellele. Õnneks on tänapäeval kapitalistlikus ühiskonnas rahakulutus valikuid iga inimese jaoks ning spotify pakub igasuguseid kuulisi/aastalisi plaane. Tihti on küll nii, et tasuta versioonist ei piisa ja see ongi terve põhimõte, et lasta kasutajatel maitsta kuid mitte süüa. Minu arust on see üldiselt väga hea mudel kuna see annab tunde tootest enne kui selle eest maksma hakkad.

Arendusmudeliks kasutas Spotify Scrum meetodit ehk mudel mis rõhutab rohkem koostööd, vastutust ja korduvaid edusamme täpselt määratletud eesmärgi suunas. Läbi Spotify algse arenduse tänapäevani, dokumenteerimise ja selle jagamise on välja arenenud ka Spotify mudel, mis kirjeldab inimeste poolt juhitud autonoomset lähenemist agiilsuse skaleerimiseks, rõhutades kultuuri ja võrgustiku tähtsust. 

Allikad:

  1. https://www.atlassian.com/agile/agile-at-scale/spotify
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development
  3. https://www.strategyzer.com/business-model-examples/spotify-business-model

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus Meedia...? (ITSPEA - 3.)

Traditsiooniline meedia, kuid vahest ka tundud kui massimeediana, on mõiste mis hõlmab meediakanaleid (TV, raadio, film, CD ja DVD, füüsiline reklaamindus), kuid samuti ka trükikirjandust, internetti ja seal pakutavaid teenuseid. Meedia on läbi aegade olnud pidevalt tähtis tööriist masside otsuste ja tunnete mõjutamiseks. Seetõttu on ka meedia meie eludes niivõrd tähtsamaks ka saanud, et oleks raske ette kujutada elu ilma televisiooni, e-posti, veebi - ja uudistelehtedeta.  Traditsiooniline meedia on tuntud läbi aegade kui kodaniku sõbrana, tuues valgust kahjulikule poliitikale, olles peaaegu, nagu üks meist. Seetõttu on vahest nähtud meediat kui neljandaks lisa võimuks demokraatia kolme võimu juures. Kuid tulles uus sajand ja uus ebausk hakkas publiku arvamus kõikuma teise suunda. Nimelt on traditsiooniline meedia nüüd suurelt kontrolli all ahnete ettevõtete poolt kes pigem kasutaksid ja rõhuksid inimesi selle asemel, et neid kaitsta võimude poolt kes on nendest kõrgemal. Kõik see...
Postita kommentaar
Lisateave

Netiquette: mõistlik käitumine veebis (ITSPEA - 5.)

    Iga isik kes on mingil määral õppinud koolis, olgu see kutsekoolis või ülikoolis, IT-d on mingil määral ka kokkupuutunud Virginia Shea neti etiketti reegliteraamatuga "Netiquette".  Raamat räägib Shea poolt määratud kümnest põhireeglist Internetis mõitslikult käitumiseks ja tooksin välja mõne reegli millega mul endal on olnud varasemalt kogemusi. "Rule 1: Remember the human." Reegli põhimõte on, et tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nad sulle teeksid. Internetis on ennast väga kerge ära kaotada ja unustada, et meie sõnad kannavad raskust ning seetõttu juhtub tihti nii, et keegi saab vaimselt viga kellegi teise ütluse tõttu. Olgu see kogemata või meelega tehtud kultuurne solvang või tänapäeval rohkem esile ilmunud transsooliste asesõnade väärkasutamine, neid põhjuseid on igatahes ligi lõpmatu summa. Enda kogemusest olen too reegli puhul olnud ise väärkohltemise algataja. Olles osa suuremast ja ka üpriski kurikuulsast generatsioonist "Gen Z" on noore...
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna Arengukava Visioon 2020 (ITSPEA - 4.)

  Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma. * Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid ...
Postita kommentaar
Lisateave