Otse põhisisu juurde

Litsentsid ja autoriõigus (ITSPEA - 7.)

 Kuidas mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut?

Copyleft on autoriõigus, mis kaitseb õiguste olemasolu, mitte nende eemaldamist. See tuleneb põhimõttest, et teised võivad autori tööd kopeerida, muuta ja levitada, tingimusel, et muudetud tööle kehtivad samad õigused.
 
 Puuduv copyleft
 
Puuduva copyleftiga vabavara litsentsid on näiteks MIT, Apache, X11, BSD ja kuna edasikandumisklausel puudub siis nende litsentside puhul võib kaitstud tarkvara muuta ka äriliseks.
 
Nõrk copyleft
 
Nõrga copyleftiga kaitstud tarkvara võib kasutada enda tarkvara osana ilma, et tuleks avaldada loodud tarkvara lähtekood. Nõrk copyleft koosneb näiteks GNU, LGPL ja Mozilla Avalikust Litsentsist.
 
Tugev copyleft
  
Koosneb peamiselt GNU GPList ning on litsents, mida valitakse vaikimisi kui ei ole täpsustatud tüüp. Tugevad copylefti tingimused eeldavad, et kui mõni osa tarkvarast sisaldab osa minu koodist siis tuleb see tarkvara tervikuna levitada minu litsentsi alusel. Tugev copyleft ka tagab, et kõigi koodi lisade lähtekood on kättesaadav.
 
Väga tugev copyleft (AGPL)
 
Tegemist on litsentsiga, mis on põhiliselt sama tugeva copyleftiga ning sellel on üks lisa nõue seoses tema väikese vennaga. Nimelt ta eesmärk on täita ära GNU GPLi poolt jäetud auk. AGPL nõuab, et kui kasutada tarkvara serveris, siis kasutajatel on õigus ning kohustus omada võimalust kasutusel oleva lähtekoodi alla laadimiseks.

Allikad

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Netiquette: mõistlik käitumine veebis (ITSPEA - 5.)

    Iga isik kes on mingil määral õppinud koolis, olgu see kutsekoolis või ülikoolis, IT-d on mingil määral ka kokkupuutunud Virginia Shea neti etiketti reegliteraamatuga "Netiquette".  Raamat räägib Shea poolt määratud kümnest põhireeglist Internetis mõitslikult käitumiseks ja tooksin välja mõne reegli millega mul endal on olnud varasemalt kogemusi. "Rule 1: Remember the human." Reegli põhimõte on, et tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nad sulle teeksid. Internetis on ennast väga kerge ära kaotada ja unustada, et meie sõnad kannavad raskust ning seetõttu juhtub tihti nii, et keegi saab vaimselt viga kellegi teise ütluse tõttu. Olgu see kogemata või meelega tehtud kultuurne solvang või tänapäeval rohkem esile ilmunud transsooliste asesõnade väärkasutamine, neid põhjuseid on igatahes ligi lõpmatu summa. Enda kogemusest olen too reegli puhul olnud ise väärkohltemise algataja. Olles osa suuremast ja ka üpriski kurikuulsast generatsioonist "Gen Z" on noore...
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (ITSPEA - 12.)

  Usability ehk kasutatavus on mõiste, mis kirjeldab kasutamismugavust. Kõige mõjukamalt kehtib see mõiste veebilehtede kohta, kuna inimeste peamine tegevus internetiga ühendatud seadmetes ongi enamasti veebi surfamine, kuid mida paljud tähele ei pane on, et kui suurt rolli mängib kasutatavus igapäevaelus. Kasutatavus jaguneb peamiselt viite kategooriasse: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Isiklikult pean kõige tähtsamaks veebilehe juures tõhusus ja rahulolu. Hindan kõrgelt veebilehti mida pärast pikka aega kasutamist saan lehitseda usinalt, kiirelt ja täpselt ilma mingisuguse luksatuseta. Tooksin välja ka veebilehe näidet hea ja halva kohta. Halb näide võitleb kahe lehekülje üle, eKyla (TTÜ Majutus) ja diskmat (diskreetse matemaatika kursus) veebilehed. Mõlemad lehed on nagu peaagu vastandid üksteisest, kuid see pole hea asi. Diskmati leht on plahvatus informatsiooni ja ikoone mille ainukene eesmärk tundub olevat sinu lehitsemist takistada. Teisel lehel...
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna Arengukava Visioon 2020 (ITSPEA - 4.)

  Hiljuti komistasin sellise huvitava artikli peale aastast 2012-2013 mis kirjeldab Eesti infoühiskonna arengukava visiooni aastaks 2020. Artikkel tekitas veidi kummalist tunnet, vaadates, et see avaldati ligi kümnend tagasi aasta jaoks mis on juba möödas. Igatahes mõtlesin tuua välja mõned punktid mis realiseeriti ja millised jäid sinnasamasse artiklisse seisma. * Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Too punkt jäi mulle kõige rohkem silma punktina, mis on kõige suurema mõjuga arenenud. Tänapäeval on kõik registrid ja andmed enda kohta saadaval riigi veebilehtedel, kõike saad haldada enda kodus kas telefonist või arvutist ja need andmed on nii turvatud, et sina ja ainult sina näed ainukesena neid ...
Postita kommentaar
Lisateave