Kuidas mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut?
Copyleft on autoriõigus, mis kaitseb õiguste olemasolu, mitte nende eemaldamist. See tuleneb põhimõttest, et teised võivad autori tööd kopeerida, muuta ja levitada, tingimusel, et muudetud tööle kehtivad samad õigused.
Puuduv copyleft
Puuduva copyleftiga vabavara litsentsid on näiteks MIT, Apache, X11, BSD ja kuna edasikandumisklausel puudub siis nende litsentside puhul võib kaitstud tarkvara muuta ka äriliseks.
Nõrk copyleft
Nõrga copyleftiga kaitstud tarkvara võib kasutada enda tarkvara osana ilma, et tuleks avaldada loodud tarkvara lähtekood. Nõrk copyleft koosneb näiteks GNU, LGPL ja Mozilla Avalikust Litsentsist.
Tugev copyleft
Koosneb peamiselt GNU GPList ning on litsents, mida valitakse vaikimisi kui ei ole täpsustatud tüüp. Tugevad copylefti tingimused eeldavad, et kui mõni osa tarkvarast sisaldab osa minu koodist siis tuleb see tarkvara tervikuna levitada minu litsentsi alusel. Tugev copyleft ka tagab, et kõigi koodi lisade lähtekood on kättesaadav.
Väga tugev copyleft (AGPL)
Tegemist on litsentsiga, mis on põhiliselt sama tugeva copyleftiga ning sellel on üks lisa nõue seoses tema väikese vennaga. Nimelt ta eesmärk on täita ära GNU GPLi poolt jäetud auk. AGPL nõuab, et kui kasutada tarkvara serveris, siis kasutajatel on õigus ning kohustus omada võimalust kasutusel oleva lähtekoodi alla laadimiseks.
Allikad
Kommentaarid
Postita kommentaar